 |
|
|
|
|
|
|
 |
Jutlused |
 Jutlus: Kääpal jõuluaja lõpp 10.01.2012 |
![]() |
| Jaan Nuga, 17.01.2012 |
| Jutlused » |
|
Jõuluaeg on nüüd läbi saanud. 6.jaanuaril tähistasime kolmekuningapäeva, Kristuse ilmumispüha, ja see on ühtlasi ka jõuluaja lõpuks.
Moskva alluvusega õigeusu kirikus tähistatakse küll jõulusid terake hiljem, nende jõululaupäev oligi just 6.jaanuaril ja Kristuse nimepäeva, millest meie oma aasta algust loeme, tähistavad nemad alles sel neljapäeval, 14.jaanuaril.
Aga eks selle aja arvamisega ongi terake segased lood. Meilegi jõudis see kahe nädalane kalendriparandus ju alles umbkaudu sajandi eest. Ja ega sellestki ju teab mis kaua möödas ole, kui aasta algust veel 25.märtsist loeti. Siis on Maarja kuulutamispüha ehk paastumaarjapäev, mil ingel Maarjaga kõneles ja Maarja jäi lapseootele. See on Jumala Poja maailma tuleku ehk inkarnatsiooni päev.
Meie tähistame aasta algust aga Jeesuse nimepäevast. See on päev, mil ilmale tulnud Jeesuslaps toonaste kommete kohaselt Jumala rahva liikmeks pühitseti. Sellega sai Jumala Poja inimeseks saamine justkui lõpule viidud – Ta oli sündinud inimesena ja pühitsetud inimesena Jumala rahva liikmeks.
Ja siis on ju muidugi ka me kiriku pühade aastaring, mis algab tegelikult juba jõulupühade ootusega 1.advendist ning lõppeb igavikupühapäevaga advendi eel.
Aja arvamine ongi tegelikult üks väga mitmet pidi mõistetav ettevõtmine. Muidugi on võimalik mõõta mikrosekundi täpsusega igasugu tehnikavidinate toimimist. Kuid eks meist igaühe aja tunnetus ütleb, et tegelikult võib üks tund kaduda lipsti käest või siis ka venida nõnda, et tundub lõppematuna. Väga palju sõltub sellest, millega me oma aega sisustame.
Nõnda ma soovingi siin, aasta alguses, teile väga hästi sisustatud aastat. Et see aeg, mis teile on kingitud, võiks viia teid koos Jumalaga igaviku poole juba siin ajalikus elus, aga kindlasti siis, kui aeg on otsas. AAMEN
|
|
| « Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
