» Kirjutised » Jutlused
Jutlused
  Jutlus: Jeesuse nimepev ehk uusaasta (nripev). 1.1.2014.aD
Jaan Nuga, 01.01.2014
Jutlused »

1Jh 5:1-5
Igaks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sndinud. Igaks, kes armastab seda, kes ta on snnitanud, armastab ka seda, kes temast on sndinud. Sellest me tunneme ra, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema kskude jrgi. See ongi Jumala armastamine, et me peame tema kske, ja tema ksud ei ole rasked. Jah, igaks, kes on sndinud Jumalast, vidab ra maailma. Ja see ongi vit, mis on vitnud ra maailma - meie usk. Kes on, kes vidab ra maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg!

ks aasta on jllegi mber saanud ja uus alanud. Armas ametivend Toomas Nigola Plvast kirjutas sel puhul: Rmustasime, et jlle ks tiir mber pikese le elatud ja aasta vrra surmale ligemale jutud. On, mida thistada. Memento mori!
Sattusin eile htul ngema AK kokkuvtet mdunud aastast. Sellest ji mu krvu klama teatritegelaste thele pandud eesmrgitus ilmselt kehtib see nii riigijuhtide kui ka ksikisikute kohta.
Ja tepoolest: kui kigi ajalike eesmrkide viimane piir surm on suure hirmu tttu knest ja mttestki vlja trjutud, siis mis tsiselt vetavatest eesmrkidest saakski rkida? Tepraseid eesmrke saab seada ikkagi vaid see, kes vtab arvesse kik teadaolevad mjutajad.
Snd ja surm tuletavad meile meelde meie aja ja vimaluste piiratust. Otsast alustada pole vimalik, kasutada tuleb olukorda, milles oleme praegu.
Aga milleks kasutada? Kui krgele seada oma eesmrk?
Kas vahendite hankimist heaolu saavutamiseks saab pidada eesmrgiks? Uus auto, uus eluase, uus kohvikann, uus sohva? Eks tundu see natuke nri?
Aga kui autot ja eluaset lheb vaja sugulastele ja spradele lhemale judmiseks vi kohvikannu ja sohvat klaliste paremaks teenimiseks, siis see oleks juba hoopis teine lugu. Ja kui lhedus ning teenimine on loomulik osa elust Jumala laste perekonnas, siis olemegi juba tstnud oma pilgu taevasse, kigest kaduvast krgemale ning surmastki kaugemale.

Tna jutluse aluseks olev phakirja tekst annab meile ktte taevariigi vtmed. Samm sammult avaneb me pilgule tee, mida mda kia.
"Igaks, kes usub, et Jeesus on Kristus, on Jumalast sndinud."
Kristus thendab jumalikku valitsejat ja selle kirja kirjutamise ajal ka juba pris tpselt Jumala Poega, kes on olnud maailma loomise juures, sndinud inimeseks, kannatanud, surnud meie eest ja les tusnud surnuist. Kes seda usub, on Jumala poolt uueks loodud Jumalast sndinud.
"Igaks, kes armastab seda, kes ta on snnitanud, armastab ka seda, kes temast on sndinud."
Ei ole meldav, et kski sndinud olevus ei armastaks seda, kes ta on snnitanud. Tsi kll, nii loomadel kui inimestel tuleb ette puberteediea raskusi, kuid see ei thenda veel, et armastus oleks kadunud. Nnda ei ole vimalik, et uuesti sndinud inimene ei armastaks Jumalat, kes tema on snnitanud.
Kui armastame Jumalat, siis on enesestmistetav, et armastame ka teisi usklikke, meie desid ja vendi Jumalas.
"Sellest me tunneme ra, et armastame Jumala lapsi, kui me armastame Jumalat ja teeme tema kskude jrgi. See ongi Jumala armastamine, et me peame tema kske,"
Nd jlle justkui vastupidi vaadatult: millest me teame, et me Jumala lapsi vi Jumalat armastame vi milles see vljendub? Selles, et elame Jumala kskude jrgi: armasta Jumalat le kige ja ligimest, kui iseennast. Kes armastab, see tidab ka Jumala Seaduseid ja kes tidab Jumala Seaduseid, see ka armastab.
Selles samas ksu titmises armastuse lbi avaldub htviisi nii Jumala laste armastamine kui ka Jumala armastamine. Nagu juba eelnevast nhtub, on need kaks tiesti lahutamatud.
"ja tema ksud ei ole rasked."
Kui armastus hakkab meile koormavana tunduma, siis on midagi viltu. Siis oleme ilmselt lohakaks muutunud ja liiga vhe aega phendanud armastuse edendamisele.
Niteks vib vtta kasvi sportlased: ei ole htegi spordiala, kus oleks vimalik midagi puhta juga punnitades saavutada. Iga ala nuab hoolikat tehnika harjutamist ja lihvimist, nuab tit thelepanu sellele, millega tegeldakse. Raskuste tstjad ei suudaks ka mitte poolt sellest tsta, mida tnapeva vistlustel tstetakse, kui nad seda ieti ei tee.
Niisamuti on ka armastusega: kui armastus hakkab raskena tunduma, siis on kuskil midagi viltu ja meil tuleb sellele armastusele topelt thelepanu phendada, et viga parandada. Jumala ksud ehk armastus ei ole tegelikult raske.
"Jah, igaks, kes on sndinud Jumalast, vidab ra maailma."
Igaks, kes on sndinud Jumalast, ehk siis igaks, kelle kohta kik eelnev kehtib: kes peab Jumala kske, armastab Jumalat le kige ja teisi usklikke nagu iseennast, iga selline inimene vidab ra maailma.
See sna maailm esindab phakirja tekstides tihtipeale segadust, peataolekut ja sihitut rabelemist. Maailma vaim on kuradi vaim, mis inimest kiusab ja pab eksitada ning segadusse ajada, et inimene tee Jumala juurde oma jalge alt kaotaks. Kes Jumala kskude jrgi elab, armastab Jumalat le kige ja teisi usklikke kui iseennast, see on maailma ra vitnud.
"Ja see ongi vit, mis on vitnud ra maailma - meie usk."
See, et me usume, see ongi vit. See on tohutult suur imeasi, et me kige selle segaduse ja kiusatuste keskel ei ole kaotanud Jumalat; et me Temale lootes ja toetudes astume edasi oma eluteel, kutsudes kaasa ka teisi me krval, astume Jumala phaduse poole.
Elu eesmrki ei ole vaja kuskilt kaugelt otsima minna see on juba aegade algusest paigas. Kige selle sagiva ja sibliva ja heitleva kaduviku keskel on ainsaks tsiselt vetavaks eesmrgiks elu Jumala juures, teispool surma piiri, teispool kike kaduvat, teispool maailma.
"Kes on, kes vidab ra maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg!" AAMEN

 « Tagasi
EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Kogudus | Köstri allee 1 Palamuse 49 226 Jõgevamaa | tel: 776 0585