» Kirjutised » Jutlused
Jutlused
  Jutlus: 3. pp enne paastu; Septuagesima. Teenimatu arm. 16.02.2014.aD
Jaan Nuga, 16.02.2014
Jutlused »

Fl 3:7-14
Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse prast. Jah, enamgi: ma pean kike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kikeletava tunnetuse krval. Tema prast olen ma minetanud kik selle ja pean seda phkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma igust, mis tuleb Seadusest, vaid see igus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Ma pan ra tunda teda ja tema lestusmise vge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi juaksin lestusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin saanud vi oleksin juba tiuslik, aga ma pan ktte saada seda, mille prast Kristus Jeesus on minu ktte saanud.
Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen ktte saanud, hte aga ma tlen: Ma unustan kik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma pdlen sihtmrgi poole, Jumala leva kutsumise viduhinna poole Kristuses Jeesuses.

Saulus, enne seda, kui temast Paulus sai, oli heast perekonnast prit petatud ja lugupeetud usklik mees. Lisaks sellele, et ta petatud mehele kohaselt phakirja peast teadis, oli ta ppinud ka ksitd ning mistis end selle abil elatada.
Oma usus oli ta vankumatu ja tuline. Kui ta midagi igeks pidas, siis kandis ta ka hoolt, et nii saaks tehtud. Kuna ta oli juut, kes pidas kristlasi valepetajaiks, siis oli ta ks usinamaid kristlaste tagakiusajaid.
Tollel ajal oli kristlik usk Rooma okupatsioonivimude poolt keelustatud. ksi juutide usu talumisega oli roomlastel juba raskusi, ammugi siis nende uute tegelastega, kes end kristlasteks nimetasid. Aga ega Rooma vimumehed ei viitsinud ka palju midagi kristlaste lesotsimiseks ja kinninabimiseks ette vtta. Ega neil ei olnud ju ka pris iget arusaamist, et mille alusel vahet teha, kes on ja kes ei ole kristlane.
Nnda siis sltuski kristlaste tagakiusamine sellest, kas leidus pealekaebajaid vi mitte.
Nagu eldud oli Saulus igati eeskujulik usklik mees. Muu hulgas uskusid juudid ka, et kui kik nende rahva liikmed suudaksid he peva olla ilma pattu tegemata, siis tuleks Jumala rahuriik maapeale. Seega oli suisa hdavajalik patustajaid korrale kutsuda ning karistada.
Selles usus kindlana otsis Saulus neid heebrea rahva liikmeid, kes kristlasteks olid hakanud, ning pdis nad kinni ja vedas aheldatuna Rooma kohtuvimude ette, et neid hukka mistetaks. Sedaviisi oli Saulus ks usinamaid kristlaste tagakiusajaid ning uskus end sellega Jumalale ja Jumala rahvale suure teene osutavat.
Aga Saulus eksis ja sai sellest he pris dramaatilise sndmuse lbi ka ise aru. Sellest sndmusest vite lugeda Ap 9. Saulusest sai Paulus kige vgevam Kristuse kuulutaja ja Jumala tarkuste petaja.
"Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse prast. Jah, enamgi: ma pean kike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kikeletava tunnetuse krval. Tema prast olen ma minetanud kik selle ja pean seda phkmeiks, et saada kasuks Kristust"
Juudid koos suurema osa maailma usklikega usuvad, et inimene vib ndsuse oma tegudega vlja teenida. Et kui oled tubli usklik, siis on sul justkui igus nuda igavest ndsust. Vaid kristlased on taibanud sellise nude jaburust, jtnud enese igustamise pde ning phendanud oma elu tiesti Jumalale.
"ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma igust, mis tuleb Seadusest, vaid see igus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale."
Mnedki on pdnud vaielda ja toonud vlja niielda odava armu teooria et kui inimene niisama, armust ndsaks saab, kesse siis enam viitsiks viisakas olla. Tegelikult on aga nii, et Jumala arm saab osaks vaid neile, kes seda testi otsivad. Kes on pdnud seaduse jrgi elamisega rahu leida, kuid kellele pole sellest piisanud. Jumala arm ootab meid seaduse taga.
See on justkui oleksid me tippu roninud, seisad kikivarvul kige krgema kaljunuki otsas ja teed siis sealt Jumala armule lootes veel viimase sammu. Sinu mistus tleb, et seda tehes veered sa kolinal mda me klge alla oma surma, aga usk loodab, et Issand paneb oma peo sulle alla ja tstab su oma rppe.
Nii on see lbi aegade olnud: selleks, et viimast, kige limat saavutada, peab kigest eelnevast loobuma. Peab koguni oma elust loobuma. Ksimus jb, mille nimel oleme meie nus oma elust loobuma?
Paulus kirjutab:
"Ma pan ra tunda teda ja tema lestusmise vge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi juaksin lestusmisele surnuist." AAMEN

 « Tagasi
EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Kogudus | Köstri allee 1 Palamuse 49 226 Jõgevamaa | tel: 776 0585