» Kirjutised » Jutlused
Jutlused
  Jutlus: 2.pp p ilmumispüha, Jeesus ilmutab oma jumalikku väge 15.01.2012.aD
Jaan Nuga, 17.01.2012
Jutlused »

Nagu näete, on altari katted taas roheliseks vahetatud. Suured pühad on läbi. Eile tähistati vana kalendri järgi vene õigeusu kirikus Jeesuse nimepäeva, tuleval reedel on neil kolmekuningapäev ja siis on ka selles kultuuriruumis jõulupühad otsas.
Täna on meil 2.pp ilmumispüha ehk kolmekuningapäeva järel. Oleme ilmumispüha järgses ajas. Eelmisel pühapäeval tähistasime Jeesuse ristimispüha, mil Jumala Vaim tuli tuvina ja tunnistas Ta omaks Pojaks. Täna mõtleme Jeesuse esimestele tegudele siin ajalikus ilmas.
Mt-s on Jeesuse esimeseks tööks kõrbekiusatuste võitmise järel jüngrite kutsumine, jutlustamine ja paljude tõbiste tervendamine.
Mk-s on esimeseks imeteoks jüngrite kutsumise järel Kapernauma sünagoogis ühest inimesest Jeesuse ära tundnud rüveda vaimu välja ajamine.
Lk kõneleb jüngrite kutsumisest alles pärast Jeesuse esimesi imetegusid ja siis kõneleb ta juba pikemalt. Jüngrite kutsumise asemel kõneleb Lk kõrbekiusatuste järel kuuldud loo Naatsareti sünagoogist ning siis Kapernaumas toimunud rüvedast vaimust vabastamise.
Jh on, nagu teada, teistest evangeeliumitest erineva ülesehitusega. Ilmselt on Johannes kasutanud ka erinevaid allikaid oma lugude ülestähendamiseks. Kõik evangeeliumid kirjutati ju alles esimese sajandi teises pooles, kusjuures Jh neist viimasena. Samas on just Jh puhul kõige tõenäolisem, et kirjutajaks on üks Jeesuse jüngritest, nimelt kõige noorem neist. Jh-s algab Jeesuse tegevus jüngrite kutsumisega, mille järel on nad kõik koos Kaana külas pulmapeol. Jh-s on Jeesuse esimeseks käega katsutavaks imeteoks hätta sattunud noorpaari välja aitamine vee veiniks muutmise läbi. Samas võib seal aset leidnud ema ja poja vestlusest välja lugeda, et see ei olnud Jeesusel sugugi esimene imetegu – kuis muidu Maarja nii kindlalt Jeesust paluma oleks osanud tulla. See oleks olnud, ja tegelikult siis oligi, esimene avalik imetegu.

Milleks Jeesus üldse neid imetegusid tegi?
Kindlasti oli suur hulk imetegusid, mis Ta tegi kaastundest: olgu siis see Kaana pulma päästmine või Peetruse ämma tervendamine või Jairuse tütre elule äratamine või ka mitmed teised. Aga see inimeste aitamine viis lõpuks ka selleni, et Jeesus pidi abi tahtjate eest põgenema, kuna nood ei viitsinud asjasse süveneda vaid tahtsid lihtsalt saada.
Teine hulk imetegusid said tehtud niiöelda möödaminnes, et mõnest tüütusest vabaneda. Näitena seesama Kapernauma sünagoogis olnud rüveda vaimu välja ajamine või too kord, kui terve kari rüvedikke sigade sisse sai aetud.
Kolmas ja ilmselt ka eelnevatega kattuv ajend imetegudeks oli ja on Jumala au nähtavaks ja tuntavaks tegemine.
Tahame või ei, kuid inimene näikse olevat nii loodud, et me vajame oma vaimule käega katsutavaid pidepunkte selles ajalikus ilmas. Järele mõeldes saame muidugi aru, et Jumalat ei ole võimalik ära tõestada, kuid ikka küsime ühtelugu nende tõestuste järele ja paljud saavad neist ka kinnitust ja lohutust. Või vähemasti tegevust.
Eks Jeesuski mõistis, et mingite tunnustähtedega tegelikult Jumala tahet ei tõesta, ja seepärast Ta viimaks valitsejate ees seistes neile mingeid trikke tegema ei hakanudki. Aga samas kutsus ta Laatsaruse surnuist tagasi tunnistusena Jumala armastusest. Kui Ta juurde toodi pime ja päriti, et kas on pattu teinud too või tolle vanemad, siis vastas Jeesus, et ei kumbki, vaid et selle pimeda kaudu peab avalikuks saama Jumala au. Ja Jeesus tegi ta terveks. Või siis ka too läbi lae alla lastud halvatu tervendamise lugu tunnistusena sellest, et Jeesusel on meelevald patte andeks anda.
Üksikjuhtumistest kõnekamgi veel on Jumala toimimine maailma ajaloos. Kui peaksite koostama pingerea kohtadest, kus teil meeldiks elada, siis kas sattub sinna esimesse otsa ka mõni mittekristlik maa? Meil on kõneldud küll Aasia majandusimest, kuid üsna teenimatult on tähelepanu alt välja jäänud Aasia usuline ärkamine. See oli üks aastalõpu Pealtnägijaid, kus kõneldi Hiina põrandaaluste kirikute tööst ja nende riiklikust tagakiusamisest. Teateid kristlaste tagakiusamisest on tulnud mujaltki Aasiast. See on kahtlemata märk ka kristlaste tegevuse hoogustumisest sealkandis.
Kas Euroopa jääb kristlikuks maaks ja Jumala õnnistuse alla, see on suuresti meist igaühe teha. Me kõik oleme kutsutud kuulutama Jumala sõna ehk siis vestlema ning arutlema Jumala tegude üle. Me oleme kutsutud tunnistama oma usku ning nagu juba öeldud, siis ihulik ja käega katsutav tunnistamine näikse kõige paremini mõjuvat. Kõige parem tunnistus usust on see, kui tuleme pühapäeval kirikusse ja ütleme koduste keskel söögilauda istudes Jumalale tänu.
Õnnistagu meid Jumal ja aidaku, et võiksime elada tunnistusena Tema vägevatest tegudest inimeste heaks.    AAMEN

 « Tagasi
EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Kogudus | Köstri allee 1 Palamuse 49 226 Jõgevamaa | tel: 776 0585