» Ajalugu
Ajalugu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Palamuse Pha Bartholomeuse koguduse
AJALUGU

Esmakordselt mainitakse Palamust paavst Gregorius IX kirjas 20. nov. 1234, kus nimetatakse plebaan Theodoricut Paldessenist tunnistajana Valkena kloostri rstamise juures. Oli preester olemas, pidi olema ka kogudus ja kirik.
Legendide jrgi ja ka tenoliselt rajati Palamuse praegune kivikirik koosts Valkena koloostri munkadega (asus tnapevase nimega Krknas). Tsistertslased olid lisaks kigele muule tuntud ka tublide ehitajatena.
Esmalt valmis ruudukujuline altariruum, mis esialgsel kujul oli praegusest madalam. Vhemalt kuuest mriniist on praeguseni avatud viis. Ilmselt paiknesid klgedel krvalaltarid ning otsaseinas sakramentide panipaigad ehk tabernaaklid. Tnapeval kasutame neid seinaorbasid palveknalde stamise kohana.
hena vhestest on Palamuse kirikus silinud maakivist altarit kattev paeplaat viie ristiga -enamasti heideti need reformatsiooniga kaasnenud pildirstete kigus katoliku igandina kirikust vlja.

Nnda, kui kik toonased kirikud, nii pidi ka Palamuse kirik titma mitut rolli: see oli rahva kogunemise kohaks Jumala armu juurde, kuid samuti ka igapevase tarkuse jagamise kohaks ning pelgupaigaks rvlite eest. Viimasele viitavad paksud mrid ning kaks kitsukest mrikiku, mis viivad vlvide peale. Aknadki olid esialgu hoopis kitsamad.
14. saj. keskel leidsid kirikus aset suuremad mberehitused: krgendati altariruumi ja ehitati kiriku pikihoone ning krkamber kiriku phjakljele.
Ilmselt just sellest ajast prineb ka kiriku vlisseina katnud kvadraatmaaling valgel krohvipinnal telliseid imiteerivad punased jooned. Enne reformatsiooni olevat maalingutega kaetud ka kiriku siseseinad.

Kuni Venemaa Valitseva Senati otsuseni 1772.a. kasutati kirikut ja selle mbrust matusepaigana. Vanimad mrgid kolm hauakivi prinevad 15.saj. keskelt. Oma esialgsetelt asukohtadelt altari lhedal prandal paigutati nad hiljem kiriku eeskotta. Paeplaatidel on jdvustatud nimed: Gertrud Czoie (Zoegede suguvsa), Andres Tuwe (Taubed), Berthel Raadiverest. Kirikuaias leiduvad kaks suurt kiviristi prinevad tenoliselt 17. saj. algusest.

Palamuse kirik kannab Pha Bartholomeuse nime. Esmakordselt nimetatakse teda selliselt 1627.a. kirikuvisitatsiooni dokumentides (sellest alates on teada ka kigi pastorite nimed). Bartholomeuse (tlkes Tholomei poeg) tegelik nimi oli Naatanael ning temast tleb Jeesus (Jh1): "Enne, iisraeli mees, kelles ei ole valet!"
Silmapaistvaks kunstiteoseks kirikus on 1696.a. valminud barokkstiilis altarisein ja kantsel, millede autoriks peetakse J. D. Neuhausenit. Kalli kingituse tellijateks olid toonased Kuremaa misnikud kirikupatroonid von Ungern-Sternbergid. Seoses nlja, katku ja sdadega vrviti meistriteos alles pool sajandit hiljem. Hilisemate levrvimistega on kahjuks suur osa algsest peenemast maalingust kaotsi linud. Selle sajandi alguses on AS KAR-Gruppi poolt ja EV Muinsuskaitseameti rahastamisel restaureeritud kik kolm altarimaali ning Moosese ja Bartholomeuse kujud altari klgedel.
Kirik nib olevat phjasja puutumatuna le elanud, kll aga hvisid sjas kik pastoraadihooned. Kogudus kosus kllaltki ruttu ja ka kirikumisa hooned koos kstrikooliga taastati sama sajandi lpuks ning kirik sai torni koos kukega tipus. Kiriku krguseks on nd 130 jalga ehk 39,6 meetrit. Kui 1750. aastatel elas kihelkonnas 2000 inimest, siis 1770. aastatel juba le 3000 hinge (nagu tnagi). Tegelikult vib sel Phjasja jrgsel ajal mrgata kikjal Eesti aladel suurt vaimulikku rkamist, mis viis poolteist sajandit hiljem iseseisva riigi tekkeni.

1778.a. valati Tallinnas kirikule kell, mis 1926.a. vana-aasta htul lhkes. 20.02.1927. phitseti uus, Tartu Teguris valminud kell, mis heliseb kirikutornis tnini.
Esimene orel saabus Palmuse kirikusse 1858.a. Kuna see kohe roostetama kippus, viidi see edasi Tartu. 1861.a. ji siia pidama uus, Tartu Kessleri poolt valmistatud orel. 1994.a.-l toodi Palamusele Pltsamaa koguduse p Kuurme vahendusel Rootsist oreli osad, mida kogudus on aastate vltel ja mitmete rahastajate abiga kokku seadnud. Et see pillide kuningas pris korda saaks, on hetkel puudu veel ligi 75 tuhat eurot. Praegu saadab organist koguduse laulu pisikese digioreliga.
1929.a. restaureerimistde kigus valati betoonist kiriku pikihoone vlvid, kirik sai uued pingid, pranda, uksed, aknad, ahjud, ehitati uus eeskoda.
1985.a. paigaldati kirikusse vimas elektrissteem ja elektrikte ning vahetati prandad kikjal, peale altariruumi.
Selle aastatuhande algusaastaist prinevad muinsuskaitse rahadega valminud kiriku kivikatus, Robert Suvi loodud vitraaid altariruumis ning spradelt Soomest kingiks saadud pingikte.
Vib julgesti elda, et kiriku kaunimaks loomises on osalenud kik suguplved ning see t jtkub ha.

Koguduse juhtide hulgas vrivad erilist esiletstmist: pastor L. Kolbe, kelle poolt pandi 1820. aastatel talupoegadele priinimed. Tema ajal avati 1824.a. Palamusel kihelkonnakool. Pastorid P.E.Hirsch (1846-76) ja B.Sielmann (1876-1909) kirjutasid Palamuse kiriku kroonika. B.Sielmanni ajal ehitati ka uued hooned kigile koolidele meie kihelkonnas.

Viimaste aastate jooksul on kogudusel olnud umbkaudu 500 leerinnistuse saanud liiget (ristituid on kindlasti rohkem, kuid ristimiste raamat on kahjuks aastate 1925-1948 kohta kaotsi linud). Koguduse-liikmeist 60 on teinud nimelise annetuse ja umbkaudu 50 on tiskogu liikmed (on vhemalt korra aastas ka armulaual kimise kirja pannud). Palamuse kihelkonnas elab umbkaudu kolm tuhat inimest, neist kiriku vahetus lheduses 700.
Jumalateenistusi on peetud igal phapeval ja suurematel kirikuphadel. 2005.a. paastuajast alates on igal phapeval kaetud armulaud, mis thendab, et seda jumalateenistust vib lhemalt nimetada ka missaks. Phapevakoguduse suuruseks on olnud keskmiselt 20 inimest, kuid kui eriliselt suure ja samavrra vhima osaliste arvuga teenistusi maha arvata, siis on keskmiseks palvetajate arvuks missadel 12.
Suvekuudel on kirik pevasel ajal avatud ning sdatud knlad annavad tunnistust, et ka siis on palvetajaid. Soovi korral oleme Palamust klastavatele rhmadele korraldanud palvuse ja tutvustanud kirikut.
2010.aastal phendati Palamuse koguduse poolt korraldatud palvustele ja jumalateenistustele le 3000 vabatahtliku inimtunni, armulauda jagati 688 korral. Jumala armust osasaamise poolest (niiplaju, kui seda on statistikaga vimalik mta) on Palamuse kogudus Tartu praostkonna maakogudustest vaieldamatult esimene, mdudes mnest linnakogudusestki. Nii, nagu kirik Eestis, nii on ka Palamuse kogudus oma kihelkonnas kige suurem ja aktiivsem vabatahtlikuse alusel koos kiv inimeste hendus.
Kogudust teenib ainsa tiskohaga tlisena pooleteistkordse miinimumpalgaga kogudusepetaja. Organist, koristaja, raamatupidaja ja niitja saavad tasu taja alusel. Kik teised on oma tju kogudusele annetanud: koguduse juhatuse esimees, kirikuvanemad, phapeva-kooli petajad ja paljud teised armsad abilised. Suurem osa koguduse tst tehaksegi rahalise tasuta ja talgute korras. Koguduse tulust le veerandi tuleb annetusena spradelt Soomest, palgafond moodustab koguduse eelarvest 35%, suurem osa vahenditest
(~10 000 /a) kulub kirikuhoone ja rahvamaja ruumide lalpidamiseks ning asulakeskuse pargi niitmiseks.
Kiriku ja ka Palamuse koguduse eesmrgiks on aidata inimestel phaks saada. See on Jumala t inimeste juures: Tema puudutab meid oma Snaga, Tema tuleb meile tuntavalt ligi sakramentides ristimises, pihis ja armulauas. Inimese osaks on siin vaid vastata Jumala kutsele.
nnistatud teed sulle, kallis kaasrndur thtede all!

Palamuse kirikuga seonduva Muinsuskaitseameti registris leiate lehelt:
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23967

Tahvlid kiriku tagaseinas: 1. kirikust, 2. kogudusest

EELK Palamuse Püha Bartholomeuse Kogudus | Köstri allee 1 Palamuse 49 226 Jõgevamaa | tel: 776 0585